Kuidas luua ideaalset koristusruumi?
Koristusruumid võivad jääda projekti algfaasis tagaplaanile, kuid nende roll hoone igapäevases toimimises on märksa suurem, kui esmapilgul paistab. Hästi läbi mõeldud koristusruum ei ole lihtsalt panipaik tarvikutele, vaid oluline tugipunkt, mis toetab puhastustööde tõhusust, tööergonoomikat ja ka ruumide üldist hügieenitaset.
Asukoht ja funktsioon
Hoones võib olla üks või mitu koristusruumi, sõltuvalt suurusest ja funktsioonidest. Tüüpiliselt on suuremas hoones olemas:
- Koristuskeskus – keskne ruum, kus tegeletakse koristustekstiilide hoolduse, masinate puhastamise ja hoidmise ning personali toetamisega (nt istumisvõimalus, kapp, kätepesu).
- Korruste või tsoonide koristusruumid – väiksemad ruumid, kus hoitakse vastava ala tarvikuid ja kärusid, et oleks tagatud mugav ja kiire ligipääs.
- Välikoristuse ruum – eraldi ligipääsetav, kuid lukustatav ruum, kuhu mahub näiteks väline koristusvarustus, liivakonteiner ja maja lipp.
Suurus ja ruumikasutus
Koristusruumi suurus sõltub koristatava pinna mahust, kasutatavatest koristusmeetoditest ja töövahenditest. Näiteks:
Planeerimisel on kasulik jätta paindlikkuse ruumi – võimalus mööblit ümber tõsta, lisada seadmeid või muuta funktsiooni ruumi kasutuse muutudes.
- Ühele koristuskärule arvestada umbes 0,7 × 1,2 m põrandapinda.
- Pesumasina ja selle teenindusala jaoks minimaalselt 0,6 × 1,8 m.
- Riiulite jaoks piisav pind minimaalselt 0,4–0,6 m laiusega.
- Kraanikausi ja tööpinna ümbrus peab jääma vabaks ja ligipääsetavaks.
Siseviimistlus ja vastupidavus
Koristusruumid on tehnilised tööruumid, kus siseviimistlus peab taluma niiskust, kemikaale, mehaanilist kulutust ja sagedast puhastust.
Seinad
Veekindlad ja pestavad; soovitatavalt kaetud tugeva kattevärviga, millel on hallitus- ja antibakteriaalsed omadused. Seinte alumised osad võiksid olla mehaaniliselt eriti vastupidavad, kuna nendega puututakse tarvikute transportimisel sagedamini kokku.Põrandad
Libisemis- ja kulumiskindlad, veetihedad, piisava kaldega (soovitavalt i = 0,01) ning kergesti puhastatavad. Elastsed põrandakatted sobivad hästi, kui need vastavad masinakoormuse nõuetele.Laed
Lihtsasti hooldatavad, tolmuvabad. Ripplaed peavad olema ka tagant tolmukindlad või puhastatavad.Tehnosüsteemid: nähtamatu, kuid määrava tähtsusega
Koristusruumi tehnilised lahendused peavad toetama igapäevast tööprotsessi ning olema samas võimalikult hooldusvabad ja ohutud.
Vesi ja kanalisatsioon
Koristusruumi veevarustus ja äravoolusüsteemid peavad võimaldama masinate ja töövahendite mugavat kasutust:- Ruumi põrandal peab olema restkaev koos trapiga, mis on varustatud haisuluku ja roostevabast terasest kattega.
- Koristusvalamu soovituslik paigalduskõrgus on 650 mm; kraan peab võimaldama ämbri lihtsat täitmist, soovitatav on käsiduššiga segisti.
Professionaalse mopipesumasina paigaldamiseks vajalikud tehnosüsteemid:
- Äravool peab toimuma otse kanalisatsiooni – selleks on vajalik DN70 läbimõõduga toru, mis suubub otse põrandasse (mitte seina).
- Elektriühenduse puhul tuleb arvestada tööstusvoolu vajadusega: 2N AC 400 V, 50 Hz. Selleks peab ruumis olema vastav pistik ja piisava võimsusega kaabeldus.
- Vesi – ¾" külma vee ja ¾" sooja vee ühendus.
 |
 |
Ventilatsioon
Vajalik sundväljatõmme – ruumis kasutatakse keemiat, kuivatatakse tekstiile ning hoiustatakse masinaid. Õhuvahetus peab olema piisav, vältimaks niiskuskahjustusi ja lõhnu.Elektrivarustus
Koristusruumis peab olema piisav elektrivarustus, et toetada kõiki seadmeid ja tööprotsesse:- Igale seadmele (nt tolmuimeja, kuivati, laadija) oma pistikupesa: 1 faas, 50 Hz, 16 A, 230 V.
- Varupesad tagavad paindlikkuse ja võimaldavad vajadusel lisaseadmete kasutamist.
- Valgustuse juhtimine võiks toimuda kohalolekuanduri abil – see hoiab kokku energiat ja pikendab lampide eluiga.
Küte
Tavaline radiaator- või põrandaküte. Kui on käterätikuivati, siis see võib töötada kas elektriga või olla ühendatud vee ringlusega.Kasutajamugavus ja töövoog
Efektiivne koristus algab ruumist, mis toetab töökorraldust. Hästi organiseeritud koristusruumis peab olema võimalik:
- töövahendeid ja tekstiile eristada – puhta ja musta poole eraldamine aitab vältida ristsaastumist,
- teha ettevalmistusi tööks – kärude komplekteerimine, puhastusainete doseerimine, pesuvahendite täitmine,
- tegeleda järeltoimingutega – tekstiilide hooldus, masinate puhastamine ja hooldus,
- hoida asjad süsteemselt – näiteks riiulitel võiks alumine osa olla vaba masinate jaoks, seintel varrehoidjad ja nagid imemisvoolikutele,
- jälgida infot – teadetetahvel aitab jagada tööga seotud juhiseid, graafikuid või ohutusnõudeid.
Kokkuvõte
Koristusruum ei ole ainult abiruum – see on hoone hügieenitaseme ja töökultuuri üks alustalasid. Sisearhitekti ülesanne on aidata see funktsioon kvaliteetselt ruumi siduda: muuta see nähtamatult toimivaks osaks hoone igapäevaelust. Mida paremini on koristusruum planeeritud, seda vähem tekib hiljem kompromisse ja järeleandmisi kasutuses. Nagu alati – läbimõeldud ruum toetab läbimõeldud tööd.
Küsi lisa:
15. mai 2025